Globaalse Energiavaikusande kujundamine eksponentiaalse soojendusega ja ressurside puuduse tõttu

20.11.2024

Selle stsenaariumi, mida ma kirjutan, arvestatakse nii juba toimiva globaalse soojnemisega kui ka potentsiaalsete geopolitiliste ja ressursse seostunud väljakutsetega, mis võivad kaasada eksponentaalset kasvu ja energia kriisi. Siin on peamised faktoriid, millega see stsenaarium mõjutab:

Energiavajaduste eksponentsiaalne kasv ja kliimamuutus

Eksponentiaalne maailmanlaste ja energiavajaduste kasv viiks selles stsenaariumi olulise ressursi tarbimise suurenemiseks. Lisaks kaalutlusse tuleb kliimamuuduse arvestamine, mis on juba 2014. aastal olnud 1,5 kraadi soojendamisel ja nüüd kiirenenud. Tulevikus saame olla energiatootmine veel ebakindlamalt. Soojendusega kaasnev süsinikuhekitamise vabanemine ookeanidest ja jäämägedest võib oluliselt paksud teha kliimakriisi. Need tagasisõidulaudad viivad globaalse keskkonna olukorra drastilisesse halvenemise ja tekitavad teiste energiaallikatega, nagu fotovoltika energiaga, ebaküpsuse, kuna saadavalolev päikesevalgus võib olla piiratud ässakalitega. Samuti saame näha CO2 ja teiste osakestete suurenevust atmosfääris.

Veesolevate ressurside ja energiaallikate vähenemine

Energiavaranduste puudumine viib suuri väljakutseid energia tarnele. Kui tuumareaktiiv on ebakas, siis ei ole teised skaalavad, enam jätkusuutelised tehnoloogiad, nagu tuuleenergia või geotermia piisavalt arenenud, siis riigid, nagu Euroopa, millel on ainult piiratud uraani ressursse, peab jääma fossiilsete kui alternatiividele. Kui need ka sellepärast piiratakse, et poliitiline eraldumine ja ressursikontroll teistega, võib olla massiivne energiavaikus.

Geopolitiline eraldumine ja riiklik ressursikontroll

Oletades maailma olukorda, kus paremuses on poliitilised jõud ja riigipiirid kontrollitakse tugevamalt, väheneb rahvusvahelise ressursse juurde pääsemisvõimalus. Riigid, mis kaitsevad oma jäljäänu ressursse, ei saa enam energiat eksportida. See eraldumine vähendab Euroopa ja muude riikide võimalusi energia vaiku käsitlemisel veelgi ja lisaks raskendab toitu.

Kliimamuutuse tagajärjed: Meresuhkru tõus ja eluruumide kaotus

Kui on 2 kraadi Celsiuse suurendamine, võib mereniveau tõusta jäämägede ja jäämägede sulandumise tõttu. Viimasel ajal tehtud teaduskirjutused näitavad, et Grönlandi on rohkem jäätist kui varem arvatud, ja see koosneb paljudest saartest, mis viib suurema jää sulgumisega. Mereniveau tõus võib olla 1 meetri aastas ja kuni 40–60 meetrit kokku, mis ei mõjuta mitte ainult rannikuvööndeid, vaid ka suuri sisemaiseid alandeid, mis on veevarustusest ja põllumajanduses sõltuvad.

Tekhnoloogiline tagasiminek ja lahenduste puudumine

Kui tuumareaktiiv ebaõnnelikult lõpeb ja ei ole piisavalt alternatiive fossiilsetele kui energia tootjatele, siis maailm on eksisteerivas kriisis. Kui tehnoloogiline edasiminek ja lahendused energiatootmise, kliimauuringute ja ressurside kasutamise kohta ei arene kiiresti skaalata, võib olla väga oluline energiavaikus globaalsel tasandil elukvaliteet ja tööstuse tootlus.

Kriisi aeg

On raske ennustada täpseid aegu, mil selline olukord saabub. Kuid pakutavate eelduste ja jätkuva eksponentiaalse energiavajaduste kasvuga ja kliimamuutusega saame olla kindlad, et selline kriis võib toimuda järgmiste 50–100 aasta jooksul. Kriisi täpne aeg sõltub kliimamuutuse kiirusest, uus tehnoloogia arengust ja poliitilise koostöö valmisolekust. See võib olla kümnete aastaid, kuni maailm mõõdab täies ulatuses kliimamuutuste ja energia vaiku.

Kokkuvõte

Selle stsenaariumi globaalsest energiavaikuse kriisist eksponentiaalse kasvuga, kliimamuutusega ja geopolitilise pingelisusega on muretav, kuid mitte kindel. See sõltub oluliselt tulevaste aastakümnete tehnoloogilisest, poliitsest ja sotsiaalsest otsustusvõimalusest. Praegune nähtus näitab, et tulevik võib olla murettekitav, seega on oluline toimida, et vältida sellist katastroofi.

COPYRIGHT ToNEKi Media UG (limited liability)

AUTHOR:  THOMAS JAN POSCHADEL